Konnatiik

Keset metsistunud palmisalu asus pisike tühimik, see oli vaevumärgatav ja teada vaid kohalikele olenditele. Palmid varjasid seda hästi, sirutasid ikka oma lehed sinna kohale nii, et ei saa treenimata silm märgata tühja platsi. Suured palmid koolitasid väikesi, et tulevikus võtaks nad üle selle olulise positsiooni. Kuid miks oli see ometi nii oluline? Väga lihtne, otse keset tühimikku asetses sopistus, sopistus oli täidetud veega, kõik see kokku moodustas konnatiigi. Konnatiik oli kogu palmisalu uhkus, naabersalul oli vaid hädine porilomp kus ujusid mõned kingloomad ja amööbid, kuid see oli ka kõik. Nad olid küll uhked oma lombi üle, kuid jällegi tuli neile meelde naabrite suurepärane konnatiik ja mindi kadedusest purpurkollaseks.
Konnatiigis käis tihedamat sorti elu, seal ju ikkagi elas terve üks konn. Konnakest kutsuti hellitavalt Sinikaelpardiks, sest sinikaelpart oli nimelt ainus teine ujuv loom keda palmisalu teadis, kunagi oli neil endalgi part olnud. Uhke ja majesteetlik olevus, sirutas oma lopsakaid tiibu nii, et kõik ümberringi ahhetasid ja ohhetasid. Lõputult võisid nad imetleda seda nokakest, neid silmi ja platerdavaid lesti. Ühel kurval päeval aga pardike otsustas lahkuda, teisel pool suurt jõge asuv kadakavõsa ostis pardi ära, meelitas ta endale üheainsama kadakamarjaga. See oli valus löök kõigile.
Ühel paremal päeval aga leiti konnake, keegi ei tea kuidasmoodi ta sattus sealsesse tiiki, kuid neid see ei huvitanud, ümbruskonna ainus konn siiski. Konn isegi vaikib, vaikinud on ta juba 42 aastat jutti, enne seda lasi ta kuuldavale ühe krooksu, siiani räägitakse sellest lapselastele. Krooks olevat olnu nii hurmav heli, et kõik oleks valmis ohverdama oma elu, et vaid korra kuulda veel seda krooksu. Üritati konnakest meelitada kookospiimaga, kuid tulutult, põlgas ära terve vaadi parimat kontsentreeritud piima, tervelt 21 aastat koguti seda, valmistati tegevusplaan ja kõik rügasid õilsa eesmärgi nimel, kuid krooks jäi kuulmata. Tänasel päeval on valmis juba uus plaan, konnale kootakse väikest mütsikest. See pole aga teada, kas kuuldakse lõpuks krooksu või ei, loota nad ju võivad. Konnake aga peesitab rahus edasi kaldavõsas ja naudib palmilehevärelust.