Lendelevantide maal koitis uus päev,
mahe tuuleke paitas kollaseid lillekesi keset aasa, läbi mille
voolas päikses sillerdav oja. Lillekesed keerasid õied värskendava
päikse poole, et pesta endalt maha öine jahedus. Kalakesed
siputasid oma uimi ja lendlesid lainelt lainele, otsekui oleks neil
tiivad. Väike küülik Upsu silpsas oma urust välja ja sirutas
ennast, esmalt esijalad, siis tagujalad, järgnevalt ka selg ja
kõrvad, unustada ei tohtinud ka saba, mis on iga küüliku au ja
uhkus. Igal karval on oma kindel koht, miski ei tohi olla paigast,
hooldamata sabaga oleks otsekui patt astuda välja, kus ollakse
kõigile näha ja hinnata. Kõikide tähtsate toimetuste järel ei
osanud Ups enam midagi teha, valikuid oli palju, kas lebada päiksest
ülesköetud kivil aasa paremas servas, või hoopiski kivil mis asus
kaks meetrit ja 42 sentimeetrit eelmainitud kivist kirde suunas.
Raske on väikese küüliku elu kui valikuid on antud palju, oleks
vaid mõni salapärane hääl peas mis aitaks teha valikuid sel
eluristteel. Kuid järsku kostus heli: “ Ups, Ups, ära mine
kivile, kivi paha, jookse üle silla, teiselpool oja asub samblapadi
mis hoopiski parem.” Upsul oli kohe hea tunne, et lõpuks ometi on
ta hullumas ja ei pea enam oma väikse aruga langetama raskeid
otsuseid, elu tõotas tulla magus ja hea, mida veel tahta peale
häälte peas. Asudes galopeerival sammul teele oli Upsu näos
meelierutav muie. Sillast üle joostes tabas teda ehmatus, mingit
silda ei olnudki olemas, sulpsti ujus ta koos kaladega keset oja.
Kuid vesi ei olnudki paha, ei mõistnud Ups, et miks ta küll varem
pole tulnud mõttele minna ujuma, selleasemel raisates elu kivil
lesides. Jõudes teisele kaldale märkas ta mõnusat samblapatja
millest hääleke oli talle pajatanud. Padi tundus tõesti mõnus ja
pehme. Lesides seal möödusid elutunnid hoopis kiiremal sammul.
Häälekesega peas oli tõesti vahva juttu ajada, leiutada elu mõtet.
Ups järeldas, et kogu elu mõte ongi need 42 sentimeetrit mis
lisanduvad kahele meetrile kivide vahekaugusest. Teades elu mõtet ei
olnudki enam paigalt liikumine vajalik ja Ups jäi sinna lesima,
ööseks sai sambla enesele peale tõmmata, et külma peletada ja Ups
oli rahul kõigega.
