Kaamel liivas

Kõrbes oli küllaltki tavapärane päev, päike paistis, pilvi polnud näha, ilm oli kuum, ilmselt ideaalne rannailm kui vaid vett leiaks kuskilt. Üks kaamel toimetas oma üpris tavapärast päeva, rändas mööda luiteid üles ja alla, otsides kohta kus oleks see õige liiv mida ta otsib. Kaamlil oli kirg erinevate liivade vastu, nautles neis päevad ja ööd mööda. Suplus värskes liivas oli ta lemmik tegevus, tasub veel mainida, et oma tutvusringkonnas oli ta meister ujumises, ületades kõiki terve kaela jagu.

Igal olevusel on unistusi ja nii oli ka kaamlil unistus peenest liivast. Praegusel hetkel ta otsiski toda peent liiva, nii peent mida ta veel kohanud ei olnud, sellist mis paitaks kasukat kui õrn siid õhtuhämaruses. Ta juba hakkas vaikselt põlgama tavapärast jämedakoelist liiva, tundes kuidas see ta jalgu kriibib tekkis tal tülgastus, parema meelega oleks ta lennanud.

Kaamel oli juba palju luiteid ületanud kui märkas kauguses kumavat kogu. Lähenedes paistis seal olevat kaup, omanik oli ilmselt meeleheitest kõik maha jätnud või kõngenud sinna samma ja uppunud. Igasugu kola ja träni tal ka oli seal, lambid ja pudeliavajad. Kaamel vaatas juba et ainult pahn seal ongi, kui märkas üpris huvitavat eset, see oli taburett. Kaamel siis mõtles jalgu puhata mõne aja ning arutleda edasiste rännakute üle.Mõtiskledes seal avastas ta, et see taburett hõljub koos temaga mugaval kõrgusel. Kaamel suhtus sellesse stoilise rahuga, lendavaid vaipu on küllalt nähtud, kuid temale on see alati liiga levinud tundunud, et ise kasutada. Kui iga suvaline tuleb vaibaga vastu siis ei sobi see kohe üldse mitte, taburett aga on hoopiski teisest puust, mahagonist paistis see olema kui täpne olla.

Kaamel asus siis katsetama vastleitud riistapuu sõiduomadusi, vaip tundus kiirem ja mugavam kuid taburetil oli eriline hõng. Puudujääk oli ka see, et taburett pöörles lakkamatult kui temaga edasi liikuda, pikapeale ajas see kaamlil südame pahaks, kuid ikkagi oli ta vaibast etem, midagi erilist siiski elus, ei ole igal matsil lendtaburetti. Niimoodi ta siis lendles taburetiga, endiselt liiva otsides, seda õiget liiva. Kui kaamel pole veel leidnud oma armastatud liiva lendleb ta praeguseni kõrbe kohal.